Kas Eestis on varjendi rajamiseks vaja luba?

Tõlgitud ingliskeelselt lehelt, mida kontrolliti 2026-10-21. Allikate pealkirjad on originaalkeeles.

Lühidalt. Eestis ei ole varjendi jaoks eraldi luba. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi ei vaja elamu abihoone midagi kuni 20 m² ehitisealuse pinna ja 5 m kõrguse korral, alates 20 kuni 60 m² on vaja ehitusteatist ning üle 60 m² või 5 m on vaja ehitusluba ¹². Ühe või kahe korteriga elamutel ei ole varjendi rajamise kohustust ⁵.

Milline menetlus kehtib varjendile minu elamu juures?

Ehitusseadustik nõuab ehitusteatist või ehitusluba selle lisas 1 loetletud juhtudel ¹. Lisas ei ole varjendite rida, mistõttu varjend liigitatakse nagu iga teine ehitis ehitisealuse pinna ja kõrguse järgi ². Üksik- või kahe korteriga elamu (koodid 11100 ja 11210) ja seda teenindavate abihoonete puhul ²:

Elamu ümberehitamine või laiendamine kuni 33% ei vaja alla 20 m² midagi, alates 20 kuni 60 m² on vaja ehitusteatist ja üle selle ehitusprojektiga teatist ². Teatis esitatakse ehitisregistri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööde algust ¹. Ehitusloa annab välja kohalik omavalitsus ¹.

Kohalik omavalitsus võib põhjendatult nõuda teatist või luba ka ehitisele, mida lisas 1 ei ole loetletud ¹. Phaenyx ei kontrollinud, kuidas arvestatakse täielikult maa-aluse ehitise ehitisealust pinda, seega küsi enne töid oma kohalikult omavalitsuselt.

Millistesse uutesse hoonetesse tuleb rajada varjend?

Alates 1. oktoobrist 2026 nõuab kriisiolukorra ja riigikaitse seadus varjendi rajamist teatud hoonete püstitamisel ³:

Vabariigi Valitsuse määrus nr 50 loetleb hoonetüübid ⁴. Selle lisa 1 ei sätesta varjendikohustust ühe korteriga elamutele, kahe korteriga elamutele ega ridaelamutele; kolme või enama korteriga korterelamud on hõlmatud alates 1200 m² ⁵. Kohustus ei kehti hoonele, mis on juba ehitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitati enne 1. juulit 2026 ³. Avalike varjendite asukohti vaata avalike varjumiskohtade lehelt.

Kuidas on lood olemasolevate hoonetega?

Nõuetele vastavate hoonete omanikud, kellel on juba kasutusluba, peavad koostama varjumisplaani 1. juuliks 2027 ja võimaluse korral kohandama varjumiskoha 1. juuliks 2028 ³. Varjendi omanik peab selle valmis seadma 72 tunni jooksul pärast Vabariigi Valitsuse otsust ³. Nende kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Päästeamet ³.

Kas on olemas toetus?

Riiklik toetus varjumiskoha kohandamiseks on mõeldud korteriühistutele kolme või enama korteriga hoonetes; seda rahastab Päästeamet ⁶. Phaenyx ei leidnud toetust eramule.

Kes varjendi projekteerib?

Iga projekt, mis hõlmab kandekonstruktsioone, kaevetöid, lööklainekindlust või ventilatsiooni, on kvalifitseeritud inseneri töö; see leht ei anna ehitusjuhiseid. Kohustuslike varjendite tehnilised nõuded on määruses nr 50; vaata varjendite nõudeid ⁴. Põhimõtete kohta: /guides/buried-container, /guides/reinforce-container, /guides/nbc-filtration ja /guides/shelter-ventilation.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vajan luba punkri rajamiseks oma aia alla?

See sõltub suurusest: kehtib ehitusseadustiku lisa 1 nagu iga ehitise puhul ¹². Üle 60 m² ehitisealuse pinna või üle 5 m kõrguse korral on vaja ehitusluba; alates 20 kuni 60 m² ehitusprojektiga ehitusteatist ².

Kas uude üksikelamusse tuleb rajada varjend?

Ei. Määrus nr 50 ei sätesta varjendikohustust ühe või kahe korteriga elamutele ega ridaelamutele ⁵.

Kas minu uus korterelamu vajab varjendit?

Jah, kui selles on kolm või enam korterit, suletud netopind on vähemalt 1200 m² ning ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitati 1. juulil 2026 või hiljem ³⁵.

Kes varjendeid kontrollib?

Varjendi ja varjumisplaani kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Päästeamet ³.